President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Tartus rahvusvahelisel konverentsil «Liivlased. Maa. Rahvas. Ajalugu.», et omariikluse saavutanud soomeugrilased peavad tegema Euroopas kuuldavaks ka seni vähe kõlanud hõimurahvaste hääled.
«Hiljuti suri viimane Lätis liivi keelt emakeelena kõnelenud liivlane. Kuid kas see tähistas ka liivlaste lõppu, nende väljasuremist?» küsis Ilves kuulajailt. «Kas üks rahvas ja tema kultuur kaob, kui sureb viimane nende keele kõneleja oma emakeelena?»
«Nagu näitavad meie head hõimuvennad liivlased, siis õnneks on vastused neile küsimustele eitavad. Liivi kultuur ei ole surnud,» jätkas riigipea.
Ilves tõdes, et on noori ja enam mitte väga noori inimesi, kes leiavad tee oma liivi juurte juurde, oma esivanemate keele ja kultuuri juurde.
«Vaba ühiskond annab vabaduse oma juuri tunnistada ega sea kohustust sarnaneda kellegi suuremaga,» ütles riigipea. «Väikestelt rahvastelt nõuab identiteedi säilitamine palju püsivamat hoolt ja tõsisemat ettevaatamist kui suurtelt rahvastelt.»
Ilves rõhutas, et kui on olemas raamatud ja kirjakeel, siis aitab see ka oma kultuuri säilitada ja keelt elusana hoida ning lisas, et liivlastel on see kõik õnneks olemas.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimunud konverents on rahvusvahelise liivi keele ja kultuuri aasta tippsündmus Eestis. Konverentsi peakorraldajad on Emakeele Selts ja Tartu Ülikool koostöös Liivi Sõprade Seltsi ja Liivi Kultuuri Keskusega.
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr sidām) Riias on kuulutanud 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks. Käesoleva aasta jooksul on Lätis, Eestis, Soomes ja mujalgi tutvustatud liivi keelt ning kultuuri erinevate näituste, kontsertide, keelepäevade, seminaride ja konverentside kaudu.