Sākums / Norises / 2011

LIIVI RAHVUSPÜHA 2011

Jaak Prozes, Fenno-ugria

17/08/2011

6. augustil toimus taas Liivi rahvuspüha tähistamine, mis eelmisel aastal liivlaste sisemiste vastuolude tõttu toimumata jäi.

Vahepeal on toimunud suured muudatused Liivi Seltsi juhtimises, peale on tulnud uus põlvkond eesotsas Dāvis Staltsiga. Nende korraldada oligi tänavune liivi päev.

Liivi päeva tähistamine sai alguse 1989. aastal, mil seda tähistati seoses Liivi rahvamaja 50. aastapäevaga. Irēl (läti keeli Mazirbes) asuv Liivi rahvamaja (pildil) ongi liivi keele ja kultuuri tähtsaim keskus.

Nagu juba traditsiooniks on saanud, algas päeva tähistamine jumalateenistusega. Meeldivaks üllatuseks oli, et lisaks kohalikule kirikuõpetajale teenis 30-ndatel Soome läinud Edgar Vaalgamaa poeg Lauri Vaalgamaa. Ehkki jumalateenistus oli traditsiooniliselt lätikeelne, peeti meieisapalve liivi keeles. Lauri Vaalgamaa pidas saksakeelse kõne ja tema ilus lauluhääl liigutas kohaletulnuid, keda oli kirikus palju. Tekkis tõeliselt harras hetk, millele lisas sügavust orel.

Keskpäeval Liivi rahvamaja ees toimunud pidulikul liivi päeva avamisel heisati liivi ja läti lipud. Siis kõlasid liivi ja läti hümnid, lauljateks liivi koorid Līvlizt ja Rāndlizt. Järgnesid tervitused kohalikelt võimudelt, mis sedapuhku tõlgiti ka liivi keelde.

LÄ«bieÅ¡u Tautas nams MazirbÄ“, 25.07.2010., 4Üldse tuleb tõdeda, et nii palju liivi keelt kui tänavu, polnud varasematel liivi päevadel kõlanud. Põhilisteks rääkijateks olid Dāvids Stālts ja Jānis Mednis, eriti viimasel tundub liivi keel hästi selge olevat. Lisaks pidas liivikeelse tervituse Liivi Sõprade Ühingu esimees ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso.

Kõned peetud, viidi traditsioonilise protsessiooniga merre tammepärg. Järgnesid kontserdid, millest huvitavaimad olid erinevad liivi luule- ja laulutekstide tõlgendused kaasaegse muusika keelde. Nii kõlaski näiteks Petõr Dambergi ja Kōrli Stalte looming nii rocki kui ka räpi võtmes.

Vahepeal segas pidulisi vihmane ilm, kuid peab siiski tunnistama, et inimesi oli palju ja kauplemine käis hoogsalt. Kahjuks oli aga liivlaste armast lesta vähe saada. Õhtul läksid pilved laiali ja keskööl süüdati rannas lõke. Liivikeelne jämmimine kestis hommikuni, samuti oli lahti Liivi rahvamaja, kus oli avatud erinevaid liiviteemalisi näitusi.

Kui nüüd küsida, mis oli võrreldes varasemaga veel muutunud, siis peab mainima, et nii mõndagi. Lisaks liivi keele enamale kõnelemisele olid kõikjal väljas liivi lipud, vanemaid inimesi oli tunduvalt vähem. Esimest korda puudusid Eesti, Soome ja Ungari riikide esindajad. Kokkuvõtvalt tuleb aga tunnistada, et uute juhtide poolt korraldatud liivlaste pidupäev läks igati korda.