Ilmunud on järjekordne Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja (Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics) liivi erinumber “Studies on Livonian II”. 2014. aastal ilmus “Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja” esimene liivi uuringute erinumber (ESUKA/JEFUL 5 – 1). Seega paneb käesolev kogumik teatud mõttes aluse juba sarjale, näidates nii mitme maa teadlaste suurenenud huvi liivi keele ja kultuuri küsimuste vastu. Suur osa selle kogumiku artiklitest põhineb 10. septembril 2015 Riias toimunud rahvusvahelise konverentsi LIVONICA V ettekannetel. Nendele lisaks avaldatakse kogumikus teisigi kaalukaid uurimusi liivi teemadel.
Seekordne liivi erinumber sisaldab 12 artiklit, mis koonduvad kolme temaatilisse ossa. Esimese osa artiklid käsitlevad liivi ajaloolise keeleala kujunemist, teises osas kirjeldatakse liivi keele struktuuri ning kolmanda osa artiklid keskenduvad liivi keelekorraldusele ja tänapäeva olukorrale.
Esimeses osas vaatleb Valter Lang varaseid läänemeresoome-balti kontakte, nagu need kajastuvad arheoloogilises ja lingvistilises andmestikus. Petri Kallio analüüsib liivi keele kujunemist ajaloolise fonoloogia seisukohast, Patrick O’Rourke ja Karl Pajusalu liivipäraste keelejoonte levikut eesti murretes. Kristi Salve artikkel uurib liivlastega seotud kohanimesid eesti regilauludes, Aldur Vunk jälgib Salatsi ümbruse liivlaste eesnimesid 17. ja 18. sajandil. Liivi keele struktuuri käsitlevat osa alustab Tuuli Tuisk artikliga liivi hääldussüsteemi põhijoontest, Tiit-Rein Viitso analüüsib liivi essiivi ning Miina Norvik teeb ülevaate liivi süntaksi varasematest uurimustest ja veel lahendamist ootavatest probleemidest. Keelekorralduse ja tänapäeva osas käsitleb Valts Ernštreits liivi sõnavara rikastamise võimalusi, Renāte Blumberga jälgib liivi keele kasutust 1930. aastate kirjavahetuses. Christopher Moseley võrdleb liivi ja korni keele revitaliseerimist. Kogumiku lõpetab Valts Ernštreitsi artikkel liivi keele ja kultuuri olukorrast, ettevõtmistest ja ressurssidest viimastel aastatel. Nagu esimeses erinumbris, nii on ka käesolevas erinumbris kõik artiklid ingliskeelsed, kuid juures on eesti- ja liivikeelsed lühikokkuvõtted. Kogumiku eessõna ja sisukord on esitatud samuti nendes kolmes keeles.
Erinumbri valmimist on lahkelt toetanud Tartu Ülikool, Läti Keele Agentuur, Liivi Kultuuri Keskus ja rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts. Mitmed artiklid on valminud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusprojektide IUT2-37 ning “Liivi grammatika ja andmekogud” raames. Lisaks neile organisatsioonidele ja projektidele kuulub tänu toetuse eest veel mitmetele headele nõuandjatele ja arhiividele Eestis, Lätis ja Soomes!