See on kellaaeg, kui Balti jaamast väljub Edelaraudtee Tallinna-Tartu ekspress, mille kahes vagunis sõidavad Eesti ametlik delegatsioon, äridelegatsioon ja riigivisiiti kajastavad ajakirjanikud.
Tartuni teeb rong kõik tavapärased peatused. Edasi on peatus Valgas ja kell 13.32 peatub Edelaraudtee diiselrong Riia keskvaksalis.
Esimest korda sai rongiga Tallinnast Riiga sõita 1889. aastal, toona olid vajalikud küll ümberistumised. Otserongid Eesti ja Läti pealinnade vahel said võimalikuks 90 aastat tagasi, Tallinna-Riia-Berliini otseühenduse erikiirrong «Balti ekspress» alustas mais 1935. Praegu on võimalik rongiga Riiga sõita ümberistumisega Valgas.
President Ilves soovib riigivisiiti Lätis, rõhutades kahe lähedase naabri ja liitlase ühendusteede olulisust ülejäänud Euroopaga, pidades silmas eelkõige Helsingist algavat ning läbi Balti riikide ja Poola Berliinini kulgevat raudteed Rail Baltic.
Tegemist on Euroopa Komisjoni toetatud projektiga, mis on kõige olulisem Balti koostöö algatus.
Mullu oktoobris Riias, kuhu Eesti parlamendis taas riigipea ametivande andnud president Ilves tegi esimese välisvisiidi, ütles ta: «Minu jaoks on Balti koostöö mõõdik investeeritud eurode arv meie ühisesse taristusse.»
Eesti president sõnas toona, et 21. sajandi Balti koostöö on ühiste – meile endile ja kogu Euroopa Liidule vajalike – projektide vedamine.
«Me oleme ühinenud Euroopa Liiduga poliitiliselt ja majanduslikult, nüüd tuleb luua ka logistilised ja energeetilised ühendused,» sõnas ta.
President Ilves kohtub riigivisiidi ajal Riias Läti presidendi Andris Berzinši, parlamendi esimehe Solvita Aboltina, peaminister Valdis Dombrovskise ja Riia linnapea Nils Ušakovsiga, avab Eesti-Läti ärifoorumi, osaleb arvamusliidrite arutelul, külastab Riia Eesti kooli ja Kuramaal liivlaste piirkondi.
Omapoolse vastuvõtu annab Eesti riigipea Tallinki laeval Silja Festival, mis sõidab Riia-Stockholmi liinil.
President Ilvese sõnul on 21. sajandi Eesti ja Läti kaks head sõpra, kes on jaganud vastastikku toetust ja julgustust. Samuti on Eesti riigipea tunnustanud Läti juhtkonda, kes viimase majanduskriisi ajal tegi vastutustundlikke otsuseid, mis aitasid riigil kriisis vastu pidada.
«Me mőlemad – Eesti ja Läti – oleme õppinud vastutustundliku rahandus- ja majanduspoliitika hädavajalikkust ning näinud Euroopa Liidu mőne riigi näol, mis juhtub, kui reegleid rikutakse,» ütles president Ilves mullu juulis Läti riigipeale Andris Beržinsile, kes tegi esimese välisvisiidi nimelt Eestisse.
«Just kriisis selgub erilise teravusega, kui oluline on kodanike usk oma riiki. See aitab inimestel mőista ja valitsustel korraldada vajalikke muudatusi. Laiemalt aga vajame me samavőrd usku Euroopasse ja euroopalikesse väärtustesse.»
Läti kuulub Eesti kolme suurima kaubanduspartneri hulka ning Eesti ettevõtjatele on Läti – kus on registreeritud üle 1500 Eesti kapitali osalusega firmat – tähtsuselt teine investeerimismaa. Läti on jõudnud lähedale ka vajalike kriteeriumide täitmisele, mis annaks võimaluse liituda euroalaga.
President Ilvese arvates peaks Balti- ja Pőhjamaade lähenemine tooma kaasa Euroopa Liidus eduka piirkonna tekke, mis aga eeldab, et transport peab toimima, energiajulgeolek peab olema tagatud, siseturg peab tegutsema takistusteta ning regioon peab olema tőeline hub – teaduse ja innovatsiooni taimelava.
Riigivisiidil Lätti on ametlikus delegatsioonis ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Läti parlamendirühma esimees Mailis Reps, kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras, välisministeeriumi asekantsler Sulev Kannike, Tartu Ülikooli professor Mati Laur ja emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Valga maavanem Margus Lepik. President Ilvest saadab ka 22-liikmeline äridelegatsioon.
Ilves on varemgi rõhutanud erilist suhet naabritega – Soomes käis mereväe staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitkaga ja Rootsis Tallinki reisilaevaga.
