Kēra nägțõb 1930-dis āigastis ulzõ tund āigakēra “Līvli” mȯlmõd tuoimijid Aņdrõks Štāler ja Kǭrli Stalte kēris lieudõbõd sõnāvīļa nägțõbõd abkõks, ku īž siedaig sǭņõ kīeltieudližis tuņšlõksis veitõ kȭlbatõd ovātis või lieudõ ūži sõņḑi līvõ kīel sõnāvīļa täutõntõmiz pierāst. Sõnāvīļa nägțõbõd āndabõd jeddõnägțõks sīestõ, mingiži ūdõks- ja vȭrsõņḑi kȭlbatizt “Līvliz” tuoimijid eņtš kēravatõksõs ja või ne sadābõd kubbõ perīz āiga sūrimõs kērakīel ovātõs – 2012. āigastõn ulzõ tund “Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārǭntõs” – nägțõd formõdõks. Nänt nägțõkst pūoj pǟl sǭb andtõd līti anālīz sīestõ, või sõnārǭntõs sõnād kēratimi ja nõtkijid formõd ātõ pandõkspierrizt agā nēši um vajāg mȭitõkši. Um pierāldõd, ku “Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārǭntõs” um nǟdõb äbīdlit sõnād mȭitantimiz tīpis. Siedā vȯlks īdlistõmõst nēši vȭrsõnād tīpis: 1) ažāsõnād, kus lețkīels tutkāmõl um -āris, -ārs ja līvõ kīels -ār; 2) ažāsõnād, kus lețkīels tutkāmõl um -ors ja līvõ kīels -or, -ōr; 3) ažāsõnād, kus lețkīels tutkāmõl um -āls ja līvõ kīels -al, -āl. Vel um pierāldõd, ku ūdõkssõņši – īžkiz rovdvailižis täpīņtõd sõņši – äb ūot piddõt viššõd sõnāvīțimiz pūojmõtkõd. Kēras ātõ tūodõd ka nägțõkst vȭrsõņšti, missõks sǭb līvõ kērakīel sõnārōntõzt täutõntõ.

ESUKA / JEFUL. Īžki ulzandõks “Studies on Livonian II”. 2016.

Täudli kēra: Renāte Blumberga, Līvõ kēļ 1930. āigastõd kēris: pilk āigakēra “Līvli” tuoimijid kēravaitõksõ = The Livonian language as used in letters in the 1930s: a view into the correspondence of the editors of “Līvli” [ESUKA – JEFUL 2016, 7–1]