See suvi on liivi keelele ja kultuurile toonud kaasa mitu olulist asja, mida kokkuvõttes saab nimetada õitsenguks. Üheks erakordselt kauniks õieks on luuleraamat, mille autor on katnud end saladuselooriga.

Liivi Sõprade Seltsi välja antud raamatus «Salatsi jõe kolm kallast» on napis sõnastuses luuletused. Need on kirja pandud Salatsi ümbruse liivi keele murdes.

«Paarsada aastat pärast uurijate teateid Salatsi liivi keele hääbumisest ja selle viimaste kõnelejate hajutamisest on ühtäkki ilmunud esimene Salatsi liivi luulekogu,» märgib kirjandusteadlane Mart Velsker raamatu järelsõnas.

Keeleteadlane Valts Ernštreits lisab oma järelsõnas mõni lehekülg hiljem, et see on läbi aegade esimene raamat Salatsi liivi keeles. Sama teos üllatab ka sellega, et on Velskeri hinnangul «kahtlemata kõige silmapaistvam ilukirjanduslik etteaste, mis on Liivimaa liivlaste keeles üldse läbi aegade olnud».

Autor Kempi Karl

Liivi keele ja kultuuri kauni õie puhkemise taga on Kempi Karl. Ta on autor, kelle isiku kohta ei ole luulekogu järelsõnades midagi kirjutatud.

Ainult raamatu viimasel leheküljel on märgitud, et vastavalt uurijate käsutuses olevatele andmetele on autori esivanemad pärit ajaloolise liivi maakonna Metsapoole põhjaosast – Tahkuranna küla Kempi talust praeguselt Eesti alalt.

Ühtlasi saavad lugejad teada, et samas külas on oma lapsepõlve veetnud Salatsi liivi keele uurija, Tartu Ülikooli dialektoloogia professor Karl Pajusalu (pildil). Kohtumisel reporteriga tunnistas professor, et Kempi Karl on pseudonüüm.

Professori sõnul püüab tänavusuvine luuleraamat näidata nendele noortele liivlastele, kes on Kuramaa liivlaste järeltulijad, aga ka Salatsi ümbruse inimestele, kelle esivanemad rääkisid liivi keelt, ning niisamuti eestlastele, milline oli Salatsi liivi keel.

Koguteos ja suveülikool

Lisaks erakordsele luuleraamatule saavad liivlased uhkust tunda tänavu õite puhkemise aegu Renāte Blumberga tõlgitud-toimetatud ja läti keeles ilmunud koguteosest «Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur».

See on professor Pajusalu andmetel läbi aegade kõige suurem liivi keelt ja kultuuri käsitlev raamat, mis on valminud mitme maa teadlaste koostöös. Sama teos ilmus eesti keeles aastal 2011. Lätikeelne on enam kui sada lehekülge paksem.

Liivlastele ning liivi keele ja kultuuri sõpradele on väga oluline ka esimene liivi keele ja kultuuri suveülikool, mis toimub erinevate maade üliõpilastele 10.-18. augustini Kuramaal. Õpetajate hulgas on ka liivlasi.