Sel laupäeval, 21.05.2011, toimunud liivi kirjakeele päev oli järjekorras kolmas. Varasemad liivi kirjakeele päevad leidsid aset 1995. aastal Irēl ja 2005. aastal Tartus. Esimese kirjakeele päeva peamiseks ülesandeks oli taastada katkematu liivi kirjakeele traditsioon. Teisel korral toimunud kirjakeele päeval kinnistati liivi kirjakeele reeglid. Seekordsel kirjakeele päeval jäid kõlama eeskätt liivi kirjakeelega seotud probleemid ja ohud. 

Valt Ernštreiti ettekanne keskendus liivi kirjakeele olukorrale tänapäeval, tõstes esile olulisemad märgid, mis tänapäeva kirjakeelt ja liivi keele kasutust liivi keele kasutajate seisukohast tõsiselt ohustavad. Kõige suurema probleemina toob Ernštreits esine n-ö liivi keele degradeerimise. Selle põhjused leiduvad eriti viimasel aastal ilmnenud trükis ilmunud liivikeelsetes tekstides. Tiit-Rein Viitso, kes tegeleb praegu aktiivselt liivi-eesti-läti sõnaraamatu koostamisega, esitas liivi keele kirjapanekuga seoses esilekerkinud probleeme. Probleemseks osutus muuhulgas nt idaliivi pika madala o märkimine või märkimata jätmine, palatalisatsiooni märkimine jm. Professori ettepanekud teatud probleemide lahendamiseks olid igati põhjendatud. Nii pooldab ta nt pika madala o märkimist, seda nii morfoloogia seisukohalt kui ka õppe-eesmärgil.

Karl Pajusalu tutvustas oma ettekandes valmivat suurkogumikku „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur”. Nagu pealkirigi ütleb, sisaldab teos erinevate artiklite näol ülevaadet liivi keelest, ajaloost ja kultuurist. Raamat loodetakse trükis ilmutada selle aasta sügisel. Kirjakeele päeva teises osas said sõna kaks üsna värsket Tartu ülikooli magistrit, kes tutvustasid oma magistritöid. Ērika Krautmane tutvustas oma ettekandes Kuramaa liivi keele kõneviiside süsteemi eesti ja läti keele taustal. Miina Norviku magistritöö käsitles tuleviku väljendamise vahendeid salatsiliivi keeles, seda muude Euroopa ja läänemeresoome keelte taustal.

Mingit konkreetset otsust seekordsel liivi kirjakeele päeval vastu ei võetud, pigem võeti kõik tõsised probleemid teadmiseks ja edasiseks arutamiseks. Küll aga soovitati nt Tiit-Rein Viitsol kui praegusel kõige asjatundlikumal liivi keele uurijal talitada sõnaraamatu koostamisel oma seisukohtade järgi.

<!– @page { margin: 0.79in } P { margin-bottom: 0.08in } Liivi kirjakeele päev

21.05.2011

Tartu ülikool

Tuuli Tuisk

Sel laupäeval toimunud liivi kirjakeele päev oli järjekorras kolmas. Varasemad liivi kirjakeele päevad leidsid aset 1995. aastal Irēl ja 2005. aastal Tartus. Esimese kirjakeele päeva peamiseks ülesandeks oli taastada katkematu liivi kirjakeele traditsioon. Teisel korral toimunud kirjakeele päeval kinnistati liivi kirjakeele reeglid. Seekordsel kirjakeele päeval jäid kõlama eeskätt liivi kirjakeelega seotud probleemid ja ohud.

Valt Ernštreiti ettekanne keskendus liivi kirjakeele olukorrale tänapäeval, tõstes esile olulisemad märgid, mis tänapäeva kirjakeelt ja liivi keele kasutust liivi keele kasutajate seisukohast tõsiselt ohustavad. Kõige suurema probleemina toob Ernštreits esine n-ö liivi keele degradeerimise. Selle põhjused leiduvad eriti viimasel aastal ilmnenud trükis ilmunud liivikeelsetes tekstides. Tiit-Rein Viitso, kes tegeleb praegu aktiivselt liivi-eesti-läti sõnaraamatu koostamisega, esitas liivi keele kirjapanekuga seoses esilekerkinud probleeme. Probleemseks osutus muuhulgas nt idaliivi pika madala o märkimine või märkimata jätmine, palatalisatsiooni märkimine jm. Professori ettepanekud teatud probleemide lahendamiseks olid igati põhjendatud. Nii pooldab ta nt pika madala o märkimist, seda nii morfoloogia seisukohalt kui ka õppe-eesmärgil.

Karl Pajusalu tutvustas oma ettekandes valmivat suurkogumikku „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur”. Nagu pealkirigi ütleb, sisaldab teos erinevate artiklite näol ülevaadet liivi keelest, ajaloost ja kultuurist. Raamat loodetakse trükis ilmutada selle aasta sügisel. Kirjakeele päeva teises osas said sõna kaks üsna värsket Tartu ülikooli magistrit, kes tutvustasid oma magistritöid. Ērika Krautmane tutvustas oma ettekandes Kuramaa liivi keele kõneviiside süsteemi eesti ja läti keele taustal. Miina Norviku magistritöö käsitles tuleviku väljendamise vahendeid salatsiliivi keeles, seda muude Euroopa ja läänemeresoome keelte taustal.

Mingit konkreetset otsust seekordsel liivi kirjakeele päeval vastu ei võetud, pigem võeti kõik tõsised probleemid teadmiseks ja edasiseks arutamiseks. Küll aga soovitati nt Tiit-Rein Viitsol kui praegusel kõige asjatundlikumal liivi keele uurijal talitada sõnaraamatu koostamisel oma seisukohtade järgi.

–>