Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri keskus (Līvõ Kultūr sidām) on võtnud vastu otsuse kuulutada aasta 2011 rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks. Põhjused selleks on nii kultuurajaloolised, seoses oluliste tähtpäevadega, kui ka aktuaalsed, sest aasta 2011 paistab silma mitme unikaalse sündmuse poolest.

2011. aastal täitub 150 aastat Peterburis Vene Teaduste Akadeemias välja antud esimese liivi keele grammatika ja sõnaraamatu ilmumisest (A. J. Sjögreni ja F. J. Wiedemanni ühistöö) Töö hõlmas ka esimesi liivi folkloori, luule ja vaimulike tekstide näiteid. 90 aastat täitub esimese ilmaliku sisuga liivikeelse raamatu ilmumisest – Līvõd ežmi lugdõbrōntõz (Esimene Liivi lugemik). Sellega alustas Akadeemiline Emakeele Selts oma toimetiste sarja. 80 aastat tagasi hakkas Soome Akadeemilise Hõimuklubi (Akateeminen Heimoklubi) toetusel ilmuma esimene perioodiline liivikeelne väljaanne – ajakiri Līvli (Liivlane). 75 aastat tagasi koostas liivlane Kōrli Stalte Akadeemilise Emakeele Seltsi tellimusel esimese liivi keele aabitsa, mille käsikiri leiti viis aastat tagasi Eesti Riigiarhiivist.

20 aastat tagasi asutati Läti riigi erilise kaitse all olev kultuurajalooline territoorium Līvõd rānda (Liivi rand). Läti Vabariigi seaduses tunnistati liivlased „Läti rahvuslike ja etniliste rühmade vabast arengust ja õigusest kultuuriautonoomiale” Läti põlisrahvuseks. Samuti täitub 2011. aastal viis aastat liivi kultuuri ja keele portaali livones.lv tegevuse alustamisest. Tegemist on ainsa massiteabevahendiga, mis jagab teavet liivi, läti, inglise ja osalt ka eesti ning soome keeles.

Liivi keel ja kultuur pole üksnes ajalooline väärtus, mida katab aastasadade ja sajandite tolm. See on endiselt oluliste uurimuste ja avastuste allikaks, mis rikastab tänapäeva kultuurielu ja pakub avastusi, millel on mitte üksnes teaduslik, vaid ka praktiline tähtsus. Aastal 2011 ilmub Eesti seni mahukaim liivi-eesti-läti sõnaraamat. Selle on loonud tänapäeva silmapaistvaim liivi keele uurija prof. em. Tiit-Rein Viitso, kasutades erinevaid liivi tekstide kogusid. Uus sõnaraamat, mis hõlmab ka liivi keele grammatikat, saab olema sobivaks liivi keele õppevahendiks koos autentsete keelenäidetega.

Käesoleva aasta 10. detsembril kaitses Tartu Ülikoolis filoloogiadoktori kraadi Valts Ernštreits uurimusega „Liivi kirjakeele kujunemine”. 2011. aastal ilmub selle doktoritöö põhjal raamat liivi kirjakeele allikatest. Eestis ilmub ka mahukas koguteos liivi ajaloost, kultuurist ja keelest, kuhu on koondatud eesti, läti ja soome teadlaste olulisimad uurimused. Lätis ja Eestis korraldatakse rahvusvahelisi teaduslikke konverentse, seminare, näitusi ja teisi üritusi.

Liivi keele ja kultuuri aastal on rahvusvahelise Liivi Sõprade Seltsi ja Līvõ Kultūr sidām’i peamisteks koostööpartneriteks Eestis Fenno-Ugria Asutus, Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts, Lätis – Läti Teaduste Akadeemia, Läti keele agentuur, Läti Rahvuslik ajaloomuuseum jt asutused.

Ürituste koordineerija Lätis on Valts Ernštreits (valts@niceplace.lv, t: +37126424566), Soomes Tapio Mäkeläinen (tapio.makelainen@tuglas.fi, t: +358405935633) ja Eestis Tuuli Tuisk (tuuli.tuisk@ut.ee, t: +3725121115).